Maailmataju

ehk
=
=
Kuna kiirendus a avaldub diferentsiaalseosena:
=
siis seega saame järgmise seose, milles kiirenduse jagatis kahega võrdub raskusjõuga:
Vastavalt üldrelatiivsusteooria üldisele ekvivalentsuse printsiibile võib raskusjõudu asendada
inertsjõuga ehk me võime kiirendust käsitleda kesktõmbekiirendusena:
=
ja sellest tulenevalt saame järgmise seose:
ehk
=
=
Kui me viimases avaldises korrutame mõlemad pooled massiga M
=
=
siis me näeme seost, mida nimetatakse klassikalises mehaanikas energia jäävuse seaduseks, mille
ühel pool on kineetiline energia ja teisel pool on gravitatsiooniline potentsiaalne energia ehk lihtsalt
gravitatsioonipotentsiaal:
Eespool olevast gravitatsioonilisest aja dilatatsiooni võrrandist tuletatud energia jäävuse
seadusest on võimalik matemaatiliselt tuletada Newtoni II seadus gravitatsioonijõu korral:
=
= =
Esiteks gravitatsioonipotentsiaal φ on tegelikult tuletatav Newtoni gravitatsioonijõust F, kui me
Newtoni gravitatsiooniseadust integreerime raadiuse r-i järgi järgmiselt:
= =
milles F ongi Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus:
137