Maailmataju

1. Igal aastal sureb toidu kätte 2,6 miljonit last, kes ei ole elanud kauem kui 5 aastat.
2. Inimeste orjapidamine oli sajandeid tagasi ( kuid kestis ise sajandite jooksul ) väga
üldlevinud. Tänapäeva õiguslik kord on selle juba ammu ära keelanud ja näidanud selle
inimõiguste ränga rikkumisena.
3. Võim ühiskonnas on paraku rikaste käes. Näiteks maailma kogusissetulekust kolm
neljandikku on lausa 20% rikkamate inimeste käes. Kuid väga vaesest rahvastikkust umbes
40% on sellest ( maailma kogusissetulekust ) aga ainult 5%. 41 kõige vaesemal maal elab
kokku umbes 567 miljonit inimest. SKP on seitsmel maailma kõige rikkamal inimesel
suurem kui on nendel 567 miljonil inimesel kokku.
4. Väga paljud maailma riigid on hädas Maailmapanga ja IMF võetud laenudega. Näiteks
arengumaad on kohustatud laene tagasi maksma palju suuremas rahaväärtuses kui laenu
üldse võeti. Näiteks ühe dollari väärtuses laenu peab tagasi maksma 25 dollarit. Laenude
tagasimaksmine kahandab väga tugevalt kulutusi riikide hariduse ja meditsiini vallas.
5. Raha, mida oleks pidanud kulutama hariduse ja meditsiini peale, kasutatakse aga hoopis
riikide sõja pidamiseks. Maailmas on 121 miljonit last hariduseta ja maailmas elab umbes
1,1 miljardit last, kes elavad väga suures vaesuses.
6. Maailma kaubanduses toimub ebavõrdne vahetus. See tähendab seda, et rikkad maailma
maad müüvad oma enda odavaid tooteid kallimalt maha ja samas ostavad kalleid tooteid
odavamalt. Arengumaad ei suuda tootmises võistelda USA ja teiste lääneriikidega.
7. Inimkonna tootmine ja tarbimine üha enam kasvab. Euroopas kulutati raha 1998 aastal
alkoholi tootmiseks umbes 10 korda rohkem raha kui arengumaade infrastruktuuri
loomiseks üldse vaja läks.
8. Väga paljud maailma ühiskonnad lausa elavad keset korruptsiooni. Aetakse suurt äri
relvade, nafta, vääriskivide ja narkootikumidega. Paljusid ühiskondi valitsevad
korrumpeerunud valitsejad, kelle prioriteetideks on äriajamine. Näiteks altkäemaksudena
saadud raha on igal aastal nii suur, et seda oleks võimalik vaesuse likvideerimiseks.
9. Maailmas on välja kujunenud üldine olukord, kus toit liigub vaeste käest rikastele ehk sinna,
kus on raha. Paljudest viljakatest maadest valmistatakse mittesöödavaid tooteid ( näiteks
puuvilla, teed, tubakat, loomasööta jne ). Selleks kasutatakse aga väga suures hulgas vett ja
energiat.
10. Demokraatlikes inimühiskondades on vähemusel alati palju vähem jõudu kui enamusel ja
seetõttu saabki otsustavaks just enamuse tahe oma suure jõu tõttu, mitte aga suurema tarkuse
pärast. Rumal jõud on kõige ohtlikum jõud maailmas. Enamuse tarkus ei pruugi alati olla
parem vähemuse omast.
Alates 18. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni valitsesid Euroopa riigid enda
rikastumiseks suuri kolooniaid ehk suuri piirkondi maailmas. Nendest kolooniatest valmistati
Euroopa tööstusele toorainet, Euroopa kasvavale rahvastikule toitu. Kuid kolooniad ise said sellest
kõigest väga vähe kasu. Tänapäeval aga tegutsevad pauperiseerunud ehk vaesunud maades aga
suured tehased, mille jõukad omanikud rikastest maadest viivad kasumi riigist välja. Näiteks
vaesem maa Brasiilia ekspordib oma tooralumiiniumit rikastele riikidele nagu Ameerika
Ühendriigid, Jaapan või Euroopa. Osa sellest kasumist lähevad aga Brasiilia alumiiniumitööstuse
82