Maailmataju

kogemustel ja teadmistel. Näiteks kui enne koerte toidukorda helistab inimene igakord kella, siis
hiljem oskavad koerad juba ette ennustada toidu saabumist, mis järgneb alati kella helisemisele.
Selle nähtuse avastas esimesena 19. sajandil Vene akadeemik Pavlov. Kuid mida vähem on
erinevusi ennustusel põhineva mudeli ja reaalse taju info vahel, seda täpsem on aju mudel
ümbritsevast maailmast. Erinevuste vähendamine ongi aju üks kõige põhilisemaid ülesandeid.
Kui sisend on mitmetähenduslik, siis see on seletatav kahe erineva tajuhüpoteesiga. See
tähendab seda, et kaks erinevat tajuhüpoteesi selgitavad ühte ja sama sisendit võrdsel määral ja
sellest tulenevalt ei suuda aju lõlikult otsustada nende kahe tajuhüpoteesi vahel, et milline neist on
tegelikult õige. Mõlemat tajuhüpoteesi samaaegselt tunnustada ei ole reaalselt võimalik. Sellest
tulenevalt vahetubki mitmetähendusliku sisendi korral inimese subjektiivne reaalsus vastavalt aju
loodud kahe tajuhüpoteesi vahelise otsustamatusega. Näiteks üle saja-aastaselt postkaardilt pärineb
kahemõtteline pilt noorest ja/või vanast naisest, mis on tuntud kogu psühholoogiakirjanduses. Selle
pildi peal tajub vaatleja vaheldumisi kas noort või vana naist, kuid mõlemat korraga tajuda ei saa
mitte kunagi. Teise pildi nägemiseks kulub mõnikord kaua aega.
Aju ennustatus baseerub aju töötlushierarhia edaspidiste ja tagasisidestatud ühenduste poolt
vahendatud kommunikatsioonil. Näiteks nägemisinfo jõuab meie silmadest esimesena just
esmastesse visuaalse töötluse aladesse ehk kuklasagaras asuvatesse aju piirkondadesse. Sealt liigub
töödeldud visuaalne info kõrgematesse visuaalsetesse aladesse tagasisidestatud ühenduste kaudu.
Kuid edaspidiste ühenduste kaudu liigub ennustus ülevalt alla. Need on aktiveerunud teadmised ja
kogemused. Neuronite edaspidiste ja tagasisidestatud ühenduste kaudu liikuvad protsessid toimuvad
samaaegselt. Uus ennustushüpotees luuakse ainult siis, kui saabuv info ei vasta ennustusele, mis
liigub altpoolt ülesse. Sellisel veidral juhul tekib veasignaal. Kuid veasignaali ei teki ennustuse ja
sensoorse info kooskõla korral. Sellisel juhul vähendavad nende ühenduste aktiivsust ennustused,
mis on ajus liikunud ülevalt alla. Väiksemaid veasignaale aju enamasti ignoreerib ja seetõttu peab
aju neid ennustusi õigeks.
Aju statistilise andmetöötluse elemente
Enne teadvuselamuse tekkimist analüüsitakse ja töödeldakse seda teadvusvälises „olekus“. See
viitab asjaolule, et teadvus on aju andmetöötluse tagajärg või mingisugune tulem. Tähelepanust
väljas olev info ja teadvusväline info ei ole päris üks ja sama. Üks asi on mõista andmetöötluse
seaduspärasusi ajus ( mis enamasti toimuvad teadvusväliselt ), kuid hoopis teine asi on mõista
teadvuse tekkimist ja selle olemust, mis avaldub pärast andmeanalüüsi. Ajus olev andmetöötlus ja
analüüs toimub enamasti teadvusväliselt. Inimese teadvusväline infotöötlus põhineb
tõenäosusteoorial ehk statistikal ja protsentarvutusel. Aju siseside kiirus on 120 m/s.
Aju muudab ümbritseva maailma erinevateks andmeteks. Näiteks inimese silma võrkkesta
närvirakud muudavad valgussignaalid ajurakkude aktiivsusmustriks. See sarnaneb fotokaamera
tööprotsessiga, mille korral muudetakse ümbritseva maailma valgusmustrid fotokaamera
elektrisensorite aktiivsuseks. Näiteks enamus ajast vaatlevad imikud ümbritsevat maailma, mis on
peamine tegevus kogu esimese paari eluaasta jooksul. Imikute aju saab andmeid kiirusega 30 pilti
sekundis, mis võimaldab imikul hinnata ümbritsevas maailmas leiduvate objektide erinevaid
omadusi. Sarnaselt sellega muudab mikrofoni elektroonika õhuvõnkumised arvuti jaoks numbrite
jadaks nii nagu närvirakud inimese kõrvas muudavad õhuvõnkumised elektrisignaalideks. Vestluste
helisignaalid koosnevad silpide jadast, mis on piiratud mingi arvuga.
Inimese aju sisendiks on meeleelundite neuronite aktiivsused ja arvutuste tulemusena määrab
väljund ehk tuhanded numbrid inimese keha lihaste aktiivsused. Ajurakkude vaheliste ühenduste
tugevus ja muster kontrollib aju sisendnumbrite muutumist väljundnumbriteks.
Sünapsid on ajus pidevas muutumises. Närvisignaalide mustrit ajus mõjutavad neuronite
6