Maailmataju

2.6 Teaduslik uurimismeetod
Teadlased püüavad oma erinevatel uurimisaladel avastada näiteks uusi looduse üldisi seaduspärasusi.
Loodusseadused, mis seletavad ära paljusid loodusnähtusi, kujutavadki endast kui teaduslike
faktide üldistamist. Kuid teadlaste poolt avastatud seaduspärasused ei käsitle alati kõiki teadaolevaid
fakte. Seepärast esinevad ka erandid ja seda peaaegu kõikide seaduste korral. Teadlased muudavad
seadust ümber siis, kui just neid erandeid tekivad silmnähtavalt palju. Sellepärast, et siis
seletab seadus täpselt võimalikult palju olemasolevaid fakte. Inimesed mõistavad loodust kõige
paremini just läbi loodusseaduste. Inimesed suudavad juhtida teadlikult Maal eksisteerivaid protsesse,
kui selleks on olemas teadmised loodusseadustest. Inimesed peaksid arvestama looduses
kehtivaid seadusi ka igapäevaselt, sest ainult siis on võimalik saada oodatuid tulemusi. Looduses
esinevad seaduspärasused kehtivad muutmata kujul nii elus- kui ka elutalooduses. Igal loodusteadusel
on olemas ainult talle iseloomulikud uurimisobjektid.
Loodusteadlaste uurimisobjektideks on just looduses esinevad nähtused. Näiteks bioloogidel on
uurimisobjektiks elusloodus. Bioloogial on aga näiteks väga palju uurimisharusid, mis tegelevad elu
organiseerituse eri tasemetega. Bioloogia uurimisobjektideks on näiteks biomolekulid, rakud, organismid,
populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. Mida kitsam on teadusharu, seda kitsam on ka tema
uurimisobjekt. Eespool nimetatud tasemest hõlmavad need aga loomulikult väga väikese osa. Näiteks
teadlased uurivad enamasti ühte liiki, mitte aga kõiki Maal esinevaid liike korraga. Näiteks
uuritakse leemurite ökoloogiat. Kuid just ökoloogia teadusharud ongi spetsialiseerinud mingite
kindlate liikide uurimiseks. Kuid teadusharu uurimisobjektiks võib olla isegi ka molekulaarsel
tasemel ühe organelli mõnede biokeemiliste reaktsioonide või struktuuride uurimine. Uurimusobjekt
on aga üheks küljeks teaduse tegemisel. Teiseks küljeks on aga teaduslik uurimismeetod.
Igal teadusharul on ainult talle iseloomulikud uurimismeetodid. Näiteks rakke on võimalik
uurida ainult mikroskoopia meetoditega. Kuid sinna hulka kuuluvad ka sellised meetodid, mis on
veelgi kitsamalt piiritletud. Näiteks preparaadi vaatlemise meetodid või selle tegemise meetodid.
Kõige üldisemaks lähenemiseks aga peetakse teaduslikku uurimismeetodit. Seda kasutavad paljude
alade teadlased, eriti aga just loodusteadlased. Just teaduslikku uurimismeetodit kasutades saadakse
enamasti tõeseid uusi teaduslikke fakte. Teaduslikud faktid on teadmised, mis on leidnud teaduslikku
uurimismeetodit kasutades korduvalt kinnitust. Teaduslike faktide ja seaduste üldistus
mingisuguse kindla teadusharu juures tähendab juba teadusliku teooria olemasolu. Näiteks evolutsiooniteooria
alusväiteid etendavad loodusseadused. Teaduses võib eristada väga palju teooriaid.
Näiteks füüsikas esinevad relatiivsusteooria, kvantteooria ja stringiteooria.
Teaduslikkus uurimismeetodis esineb viis etappi, mis on samas ka üksteisega väga seotud.
Kõigepealt tuleb aga esitada teaduslik probleem, sest kui probleemi ei ole, siis ei ole ka midagi
uurida. Selline probleem, millele teadus ei oska veel seletust anda. Teadustöö põhinebki tegelikult
sellele esitatud probleemile lahenduse leidmist. Teadusliku meetodi abil on võimalik lahendada
inimeste ka igapäevaseid probleeme. Mingi teadusharu teadlaste probleemid on suuresti seotud just
vastava ala teaduslike faktidega. Ka füüsikas kasutatakse teaduslikku meetodit. Näiteks võib
püstitada teadusliku küsimuse, et kas rasked kehad kukuvad kiiremini kui kerged kehad? Uurimisobjekt
püstitatakse probleemi uurimisel. Antud juhul on uurimisobjektiks mingi suvaline vabalt
kukkuv füüsiline keha. Peale uurimisobjektile määratletakse sageli ka muutuja. Muutujaks on tegur,
mille mõju uuritakse. Antud juhul on siin muutujaks keha liikumiskiirus. Kui probleem on esitatud,
siis sellele järgneb tausta info kogumine. See tähendab uurimisobjektist head informatsiooni saamist
ja ka teiste selle sarnastest uuringutest. Teaduslikku informatsiooni võib saada näiteks raamatukogudest
või õppeasutustest. Hüpotees vormitaksegi teaduslikku informatsiooni läbitöötamisel. Teaduslik
hüpotees kujutab endast oletust, mis võib osutuda tõeseks vastuseks esitatud probleemile. Iga-
101