Maailmataju

Magnetvälja ja elektrivälja jõujooned asetsevad omavahel risti. Sellisel korral on meil tegemist
elektri- ja magnetjõude vahendava ühtse väljaga ehk elektromagnetväljaga.
Muutumatute väljade korral on tegemist elektri- või magnetväljadega, kuid muutuvad väljad on
juba elektromagnetväljad. Kui inimene langeb koomasse või kliinilisse surma ehk aju
puhkepotentsiaali olekusse, siis tema ajuaktiivsus ei lakka hetkega, vaid see võtab aega.
Ajuaktiivsuse lakkamise korral on tegemist muutuvate väljadega. Näiteks inimese närvisüsteemi kui
kondensaatori kogu laeng suureneb, mida vähem tekivad ja levivad ajus impulsid ehk aju
puhkepotentsiaali seisundisse langemise korral. Elektrilaengu suurenemise korral muutub elektriväli
tugevamaks ehk tegemist on meil muutuva väljaga. Kuid närvisüsteemi kogu laengu suurenemise
korral hakkab rolli mängima ka aegruumi lõkspinna tekkimine ehk selle mõju avaldumine
närvisüsteemis eksisteerivatele väljadele. Niimoodi satuvadki omavahel interaktsiooni muutuv väli
ehk elektromagnetväli ja tekkiv aegruumi lõkspind. See tähendab seda, et lahtist aegruumi
lõkspinda läbib muutuv elektriväli ehk elektromagnetväli. Elektromagnetväli on võimeline
iseseisvalt eksisteerima elektromagnetlainena sõltumata teda tekitava laengu olemasolust.
Elektromagnetvälja eraldumist nende allikatest ehk laengutest põhjustabki lahtise aegruumi
lõkspinna tekkimine inimese elektrilises närvisüsteemis, kui ajuaktiivsus läheb üle
puhkepotentsiaali olekusse.
Väline aegruumi lõkspind tekib närviraku välises keskkonnas, kuid neuroni polariseeritud pinna
vahetusse lähedusse. Seetõttu satub tekkiv lõkspind ka neuronite sünaptilise pilu vahelisse ruumi,
milles esineb elektriväli. Sellisel juhul satuvad lõkspind ja väli omavahel interaktsiooni, mille
tulemusena eraldub väli elektromagnetlainetena hyperruumi. Sisemise lõkspinna tekkimine pole
oluline.
Väljad eralduvad enda allikatest hyperruumi nõnda, et need jäävad hyperruumi lõksu nii nagu
valguslaine ei pääse musta augu tsentrist enam välja ehk see on seal lõksus. Selletõttu ei haju
eraldunud väljad üksteisest laiali ega kao, mis põhjustabki inimese teadvuse ja psüühika jätkumist ja
eksisteerimist eraldunud väljade süsteemis.
Kvantväljateooria
Kui välja piirkonnas tekib lahtine aegruumi lõkspind, siis see lõikab elektrivälja jõujooni.
Sellisel juhul läbivad elektrivälja jõujooned aegruumi lõkspinda. Kuna aegruumi lõkspinnal on
lõplik paksus ehk läbimõõt, siis klassikalise teooria järgi satub osa elektriväljast tekkiva aegruumi
lõkspinna sisse. Selle tagajärjel ei ole selle välja osa enam kontaktis tema tekitajaga ehk laenguga ja
seetõttu saab see väli eksisteerida iseseisvalt elektromagnetlainena sõltumatult teda tekitanud
allikast ehk elektrilaengust. Kuid tekkinud elektromagnetlaine eksisteerib aegruumi lõkspinna kihi
sees ja seetõttu ei saa ta sealt enam välja nii nagu valgus ei pääse enam musta augu tsentrist välja,
sest aeg ja ruum on lõkspinna peal kõverdunud lõpmatuseni. Seetõttu jääb see tekkinud valgus
eksisteerima nö. väljapoole aega ja ruumi. Kõik eelnev oli klassikaline arusaam välja eraldumisest
aegruumi lõkspinna ja elektrivälja omavahelises interaktsioonis. See ei pruugi tegelikult üldse õige
olla, sest kvantväljateooria ja kvantfüüsika annavad sellisele interaktsioonile hoopis teistsuguse
tõlgendusviisi. Antud juhul oli tegemist klassikalise käsitlusega, mille korral jäi välja
kvantväljateooria arusaamine elektriväljast. Klassikalise käsitluse puuduseks ongi see, et see on
ebatäpne. Selle puuduse täidabki ära kvantväljateooria formulatsioon, mis annabki hoopis
teistsuguse tõlgenduse elektrivälja ja aegruumi lõkspinna omavahelisest interaktsioonist, mille
tagajärjel eraldub väli aegruumi dimensioonidest väljapoole ehk hyperruumi.
Osakese olekut kirjeldab kvantmehaanikas lainefunktsioon Ψ. Sellest lainefunktsioonist peab
kätte saama kogu informatsiooni mingite matemaatiliste operatsioonidega. Nende matemaatiliste
operatsioonide aluseks on operaatorid, mis teisendavad ühtesid funktsioone teisteks. Operaatorid
161