Maailmataju

toimetulekust, inimkonna ärkamisest kolmedimensioonilisest unenäost.“ Inimene kui „elav
surnu“ on tegelikult päris tabavalt öeldud, mis on metafoorse väljundiga. Selle all on
mõeldud seda, et inimese teadvusseisund on kõrgemast teadvusolekust palju madalam –
isegi nii palju madalam, et elavat inimest võib võrrelda ( ainult selles kontekstis ) lausa
surnuga. Näiteks inimesed, kes on kogenud surmalähedaste kogemuste ehk SLK ajal suurt
õndsust ja õnne, on ellu naasnuna tundnud suurt tühjust, mis on võrreldav lausa surma
endaga: „Ta olnud täiesti kindel, et sureb. ( Hiljem oli tal hästi meeles hetk, kui valud teiste
aistingute poolt kõrvale tõrjuti ). Oli olnud tunne, nagu libiseks või ujuks ta kuhugi ära, ja
olemine muutunud kirjeldamatult vabaks.“ „Valu ja surmahirm taandusid ajatuse ja
kehatuse seisundi ees, mida on võimatu sõnadega kirjeldada. Hapnikumaski all ärgates
tundis ta suurt tõrget ellu tagasipöördumise vastu ja lootis, et pääseb taas „teisele poole“,
mis ei paistnud hoopiski mitte une moodi, vaid oli palju tõelisem esemelisest maailmast. Too
maine maailm aga tundus unenäona suurepärase kogemuse kõrval. Ta ütles, et tal on tunne
nagu oleks talt ära võetud pääs paradiisi. Esimesel päeval „maa peal“ olid olnud
kohutavad ja veel hiljemgi tundus elu halva unenäona.“ (Irma Weisen, lk. 20 – 21). See
tähendab, et õndsuse seisundi suhtes on inimesed kui surnud. Õndsaks saamine on kristliku
religiooni kõige tähtsam eesmärk patu lunastuse kõrval. Mõndades muudes usundites
nimetatakse õndsuse seisundit ka „nirvaanaks“. „Nagu teisedki uurijad, jõuab ta ( saksa
neuroloogia- ja psühholoogiaprofessor Eckart Wiesenhütter ) järeldusele, et täie teadvuse
juures kogetud surm võib olla elu suurim elamus, nii et selle katsumuse läbiteinule on
siinsesse ellu tagasi pöördumine vastumeelne ja vaevaline. On täiesti ilmselge, et surija
tunneb end hingeliselt ja vaimselt ülendatuna nagu ei kunagi varem.“ (Irma Weisen, lk. 19)
„Teie Õpetaja ütles teile, et Jumal on armastus ja nendes lihtsates sõnades võib leida kogu
Maa ja välismaailmade saladuste võtme.“ Selline väide on kõige tähtsam kõikidest teistest
ja näitab väga selgelt seda, et maavälised tsivilisatsioonid on kuidagi seotud inimkonna
religioosse maailmapildi tekkimisega ehk inimkonna usuga Jumalasse. Just seda saladust
käesolev „religiooniteooria“ ja ka kogu Maailmataju lahti muukida püüabki. „Õpetaja“ all
on ilmselt mõeldud Jeesus Kristust ( või muud ajaloolist prohvetit ), kelle õpetuse põhisisu
oli tõepoolest Jumala armastus. Kuid väide viitab selgelt sellele, et kristliku religiooni
pühakirja Piibli sõnu ei saa tõlgendada sõna-sõnalt, vaid nende taga pesitseb reaalsus, mis
küll mõistuvormis kattub Piiblis esitatud sõnalisele väljendusele, kuid samas on nende taga
tunduvalt ratsionaalsem ja „maapealsem“ reaalsus. Näiteks Jumal on maaväline
tsivilisatsioon nö. „hingelisel tasandil“ ( SLK-d ) või Jumala kuningriik ehk Taevariik ongi
maavälise tsivilisatsiooni valdus ja sinna pääsemiseks pärast surma peab inimene Maal oma
patte lunastama ehk läbima vangla elu Maal kui vanglaplaneedil. Sellise vaate või
tõlgenduse järgi pole Jumalat kui kogu meie Universumi Loojat kui isikut olemas, vaid on
olemas „õndsuse“ (nirvaana) seisund, milles on võimalik tajuda kogu Universumi ühtsust,
harmooniat ja tekkimist, ning loomulikult õnne kõige olemasolu üle. Tulnukas väljendas ju
väga selgelt, et „Jumal ON armastus“ ja armastus on meie mõistes hinge seisund. Nirvaana
ehk õndsuse seisundisse on võimalik minna ainult siis, kui inimene omandab teistsuguse
keha ja seda on näha SLK-des, mille korral inimene väljub oma kehast ehk inimene
omandab valguskeha. Kõik eelnev viitab väga tugevalt sellele, et maaväline mõistuslik elu
eksisteerib teistsuguses füüsilises vormis ( s.t. valgusena ) ja teistsuguses teadvusseisundis (
õndsus, nirvaana, Jumala armastus ). Selline pilt erineb radikaalselt ulmefilmides
visualiseeritud ettekujutustega maavälisest elust. Maaväline elu on ettekujutatav pigem nii
nagu seda on Piiblis kujutatud Jumala kuningriigis. See tähendab, et Piibli kui kristliku
religiooni ettekujutus Jumala olemusest ja Tema kuningriigist on identne maavälise elu
kõrgeima mõistusliku vormi olemuse ja elulaadiga. Seda tulnukas ilmselt mõtleski, kui ta
sõnas: „ ...ja nendes lihtsates sõnades võib leida kogu Maa ja välismaailmade saladuste
võtme“.
„Pole lubatud inimliku teaduse hävituslikule faasile toetust osutuda. Me töötame Maal selle
39