Maailmataju

1 Teadvuse neurofüüsika
Teadvuse mõiste
Teadvus on kõige üldisemas mõttes kui teadlikkus ehk teadlik olemine nii iseendast kui ka
ümbritsevast maailmast. Seda võib lihtsustatult nimetada teadlikkuse subjektiivseks seisundiks.
Teadvus on tajude, mõtete ja tunnete omamine. Teadvus on ka võime olla teadlik iseendast ja oma
subjektiivse mina kaudu mõista ümbritsevat maailma. Teadvus on selektiivne ja tõlgendav, mille
aluseks on tähelepanu ja mälu psüühilised protsessid. Teadvus sõltub tähelepanulistest ootustest ja
huvidest. Dialektilise materialismi järgi on teadvus mateeria kõrgeim saadus, millel on võime
peegeldada maailma. Teadvus integreerib erinevaid elemente erinevateks objektideks. Inimese
teadvust samastatakse inimese hingega. Teadvus on liitnähtus. Subjekti jaoks on teadvuselamus
sidus ja katkematu tervik. Teadvuslik seisund evib kvalitatiivset sisu.
Thomas Nageli seisukoha järgi oma artikklis „Mis tunne on olla nahkhiir?“ saame teadvust
täielikult mõista ainult siis, kui suudame vastata küsimusele, et mis tunne on olla mingi organism.
Ned Block jaotas inimese individuaalse teadvuse kolmeks: fenomeniliseks teadvuseks ( mis on
otseselt seotud kvaalidega ) ehk teadvustatud kogemuse fenomeniliseks küljeks nimetatakse
teadvuse sisu kvalitatiivsust, juurdepääsuteadvuseks ( mis on seotud tunnetuse ja käitumise
mõistusliku kontrolliga ) ja eneseteadvuseks.
Teadvus asub ajus
Aju on väga keeruline süsteem. Ja selles süsteemis tekib teadvus. Aju süsteemis esineb
mehhanism, mis kujundab välja teadvuse. Kõik teised süsteemid või mehhanismid ajus suudavad
mõjutada teadvuse mehhanismi. Üsna sageli mõjutavad teised ajus olevad süsteemid ja
mehhanismid teadvuse mehhanismi. See tähendab seda, et ajus eksisteerib eraldiseisev ( omaette
olev ) teadvuse mehhanism, mida siis teised mehhanismid ajus erineval viisil mõjutavad. Näiteks
prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk
TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju
töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv
aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte.
See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte. Ka tähelepanu ja teadvus on
omavahel väga tihedalt seotud, kuid need ei ole oma olemuselt siiski üks ja sama nagu varem on
seda arvatud.
Virtuaalne tegelikkus
3