Maailmataju

järgi teleportreeruvad „väljaspool“ aegruumi ehk hyperruumis olevad kehad meie tajutavas
aegruumis.
Välisvaatleja jaoks on valguse kiirusega liikuval kehal kiiruseks c, kuid kiirusega c liikuva keha
enda suhtes ehk nö. omaajas jõuab see mistahes ruumipunkti Universumis ühe hetkega ehk tema
kiirus on seega lõpmata suur. See tähendab seda, et valguse kiirusega liikuval kehal on liikumiskiirus
omaajas lõpmata suur, kuid samas välisvaatleja suhtes on selle keha kiirus ikkagi c. Tekib
küsimus, et kui osake jõuab omaajas mistahes ruumipunkti ja ajahetke Universumis kõigest 0
sekundiga, siis kuidas saab osakese liikumiskiirus välisvaatleja suhtes olla c ehk võrdne valguse
kiirusega vaakumis või sellest väiksem kiirus? Ükskõik kui suur on vahemaa ruumis ehk △x = c△t,
valgus läbib selle teepikkuse omaajas alati 0 sekundiga ehk △ = Kui mingi keha jõuab mistahes
ruumipunkti 0 sekundiga ehk keha läbib mingi vahemaa 0 sekundiga, siis on võimalik seda mõista
teleportatsioonina. Kehad teleportreeruvad aegruumis, kui nende liikumiskiirused lähenevad
lõpmatuseni: . Lõpmata suure kiiruse korral jõuab keha mistahes ruumipunkti Universumis
kõigest 0 sekundiga.
Eelnevalt püstitatud dilemma lahendus seisneb selles, et osake teleportreerub ruumipunktist A
ajahetkel t 1 ruumipunkti B ja ajahetke t 2 , ruumipunktist B ajahetkel t 2 ruumipunkti C ja ajahetke t 3
jne jne. Osake võib teleportreeruda mistahes ruumipunkti ja mistahes ajahetke ( kuid ajas ainult
edasi ). See tähendab seda, et osake teleportreerub ajas ja ruumis korraga ning seda pidevalt ehk
lakkamatult. Kui osake teleportreerub ajas ja ruumis lakkamatult, siis seega ei ole võimalik täpselt
ette teada, et millisesse ruumipunkti osake teleportreerub ja millisesse ajahetke. Seetõttu arvutatakse
välja tõenäosused iga võimaliku ruumipunkti ja ajahetke kohta, kuhu osake ( teleportreerumisel )
jõuda võib. Kõik need tõenäosused on nullist erinevad ja summeerides kõik need tõenäosused
saame arvuks 100 %. Osakese tõenäosusjaotust ajas ja ruumis mõjutavad teised füüsikalised kehad
nagu näiteks pilu, millest osake läbi läheb. Seda tõenäosusjaotust ajas ja ruumis võib ettekujutada
kui vee lainena, millel on lainelised omadused. Seetõttu võib öelda, et tegemist on osakese
tõenäosuslainega, mis levib ajas ja ruumis. See, mis juhtub vee lainega pilu läbimisel, juhtub sama
ka osakese tõenäosuslainega, mis läbib samuti pilu. Tulemuseks on osakese laineline käitumine. On
täiesti selge, et kui osakesel esinevad lainelised omadused ( nagu me eelnevalt ka nägime ), siis seda
osakest on võimalik kirjeldada ka lainena. Järgnevalt uurimegi seda asja veidi lähemalt. Selleks
kirjutame välja siinuselise laine võrrandi, mis liigub x-telje sihis:
k on lainearv ja see on seotud lainepikkusega:
( = (
=
Tavaliselt esitatakse selline laine kompleksarvulisel kujul:
( =
(
Esitatakse kompleksarvulisel kujul sellepärast, et eksponente on matemaatiliselt lihtne diferentseerida
ja integreerida. Klassikalises füüsikas on lihtne just laine kompleksarvulisel kujul teha
matemaatilisi arvutusi. Kuna füüsikalised suurused on reaalarvulised, siis tuleb pärast arvutusi
reaalosa eraldada. Viimane seos ongi välja toodud kompleksarvulise laine reaalosa. Kuid viimase
seose ( laine ) on võimalik avaldada ka energia E ja impulsi p kaudu:
=
= =
180