Maailmataju

Võtame tähistuseks s-i:
=
ja saame aegruumi intervalli meetriliseks võrrandiks järgmise kuju
=
Füüsikaline keha, mis liigub vaakumis valguse kiirusega c, on „omaaeg“ võrdne nulliga
=
ja seetõttu tuleb aegruumi intervall sellisel juhul samuti null:
=
Keha liikumiskiirus v näitab, et kui suure teepikkuse l läbib keha ajaühikus t:
=
ja kahe ruumipunkti vahelist kaugust kolmemõõtmelises ruumis näitab võrrand
ehk
= + +
= + +
Kuna valguse kiirusega liikuval kehal on omaaeg null, siis see tähendab füüsikaliselt seda, et
mistahes suure vahemaa ruumis läbib keha omaajas lõpmata suure kiirusega:
= =
+ +
(
= =
+ +
=
ja kui keha liikumiskiirus v ( s.t. „omakiirus“ ) on lõpmatult suur:
=
siis võib seda füüsikaliselt tõlgendada teleportatsioonina. Teleportatsioon on keha hetkeline ( s.t. 0
sekundiga ) asukoha muutumine ruumis või ajas. Seetõttu on teleportatsiooni võimalik tõlgendada
ka kui keha liikumise lõpmata suure kiirusena.
Kõik eelnev oli inertse massi korral, sest ruumis liikuv keha on kui inertne mass. Järelikult peab
kõik see kehtima ka raske massi korral, sest keha on ka kui raske mass. See tähendab sisuliselt seda,
et teleportatsioon ilmneb siis kui keha liikumiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis või
„ületab“ seda kiirust, mis on loomulikult teadagi võimatu. Kuid keha teleportatsioon ilmneb ka siis,
kui keha satub näiteks musta augu Schwarzschildi „pinna sisse“ ehk hyperruumi, sest „seal“ ei
eksisteeri enam aega ega ruumi.
Aja lõpmata aeglenemist võib mõista kui aja peatumist ehk aja eksisteerimise lakkamist. Selline
asjaolu ilmneb ainult mustade aukude ja ka teiste taevakehade tsentrites ning valguse kiirusega
liikumisel ( või selle „ületamisel“ ). Järelikult aja kadumise korral kehad teleportreeruvad ajas või
ruumis. See on füüsikaliselt võimalik ainult hyperruumis, sest „seal“ ei eksisteeri aega ( ega ka
ruumi ).
Kehade teleportatsiooni on teadaolevalt kahte liiki:
82