Maailmataju

milles
on juba tuntud elektrivälja potentsiaal:
=
Kuna välja potentsiaalne energia on avaldatav valemiga:
siis saame potentsiaaligradiendi sõltuvuse välja energiast järgmiselt:
=
ehk
milles konstant õ
=
=
=
on konstantide valguse kiiruse c ja gravitatsioonikonstandi G jagatis, mis valemites ei muutu.
Potentsiaalse elektrivälja energia kahaneb alati välja allikast eemaldumisel ja kogu eelnevast
matemaatilisest analüüsist on näha seda, et ka aegruumi lõkspind ( s.t. aegruumi auk ) peaks siis
samuti tekkima välja allika ruumipiirkonnas või selle vahetus läheduses. See tähendab, et aegruumi
lõkspind saab tekkida ainult nö. välja potentsiaalse energia kahanemise suunas, mille tulemusena
see tekibki ainult välja allika ruumipiirkonnas.
Esimesel juhul tekib aegruumi lõkspind elektriliselt laetud kera tsentrisse, mis on sfäärilise
kujuga ja mille raadius R suureneb vastavalt kera laengu q suurenemisele. Sealjuures võivad kera ja
aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk raadiused olla erinevad või ühesuurused. Kuid teisel juhul tekib
aegruumi lõkspind mitte enam laetud kera tsentrisse, vaid katva kihina ümber kera pinna ehk kera
pinna vahetus läheduses. Sellisel juhul on kera ja aegruumi lõkspinna pindalad S alati „peaaegu“
ühesuurused ning kera laengu q suurenemise korral „pakseneb“ sfäärilise kujuga aegruumi
lõkspinna kiht, mis „katab“ laetud kera kogu ruumala ruumis. Kui esimesel juhul on oluline
aegruumi lõkspinna pindala suurus, siis teisel juhul on oluline ainult aegruumi lõkspinna kihi
paksus, mitte enam selle pindala suurus.
Järgnevalt tuletame aegruumi lõkspinna kihi paksuse ehk selle läbimõõdu d võrrandi. Selleks
alustame kera ruumala V valemist, et saada kera raadiuse R valemi avaldise:
= = =
Saadud raadiuse R valem võib olla kerakujulise aegruumi lõkspinna raadiuseks R:
=
Sellisel juhul on kerakujulise aegruumi lõkspinna ruumala V arvutatav järgmiselt:
226