Maailmataju

võib ilmneda mälus, tähelepanus, keskendumises, kummunikatsiooni- ja arusaamisvõimes. Selle
uurimuse käigus selguski, et inimeste intelligentsus ei ole lokaliseerunud mingisugusesse kindlasse
aju piirkonda, vaid see ilmneb erinevate ajupiirkondade omavahelisel funktsioneerimisel. Kuid neid
ajupiirkondi ühendabki just eelpool mainitud võrgustik inimese aju vasakus ajupoolkeras.
Ajus olevad neuronid on kommunikatsioonile spetsialiseerunud närvirakud. Närvisüsteemis olev
informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise. See protsess on pidev. Ühe neuroni
ühenduskohta teise neuroniga nimetatakse sünapsiks. Üks aspekt on aga kindel ja kergesti
silmanähtav. Nimelt kogu närvisüsteem on kui seoste loome närvirakkude vahel. Kogu
närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid
omadusi närvitalitluses. Kuid peale neuronite seoste tekib juurde ka uusi närvirakke. Näiteks
hipokampuses sünnib uusi närvirakke kogu inimese elu. Neuronite omavaheline seostamine on
närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult – sünnist
surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste kümnete tuhandete neuronitega. Kui
inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis seoseid nende vahel võib ulatuda isegi
tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on vähemalt 100 000 korda rohkem kui
neuroneid endeid. Seoste loomine on närvitalitluse üks iseloomulikumaid tegevusi kogu
närvisüsteemis. Uusi seoseid tekib inimesel lakkamatult – näiteks kui inimene õpib, teeb trenni,
mõtleb, organiseerib, kokkab, vaatab televiisorit, unistab, suhtleb jne.
Näiteks ajupiirkondade omavahelisest seostamisest sõltub inimese mõtlemiskiirus. Näiteks
uuringud on näidanud seda, et kõrge intelligentse inimese aju korral läbib elektriline signaal ühest
ajupiirkonnast teise enamasti väiksemate ühendusteede kaudu kui seda madalama intelligentsusega
inimeste korral. Inimeste aeglane mõtlemiskiirus võib seega tuleneda sellest, et nende ajud
kasutavad info edastamiseks ühest ajupiirkonnast teise väga vähe otseseid ühendusteid. Väga kõrge
intelligentse inimese korral kasutab aju aga just väga sageli otseseid ühendusteid, mis tagavad info
väga kiire liikumise aju ühest piirkonnast teise jõudmiseks. ( GEO, 28-37 ). Närvisüsteemis toimub
pidev informatiivne tegevus. Ka sellisel korral, kui inimene magab ja kogeb und. Kõige suurem
ajuaktiivsus on inimesel tema nooruses – eriti aga just esimestel eluaastatel. Just sellisel ajal tekib
kõige kiiremini ja kõige rohkem neuronite vahelisi seoseid võrreldes eluaastatega inimese vanemas
eas. Närvisüsteem on kui seostevõrgustik, mis on väga süstemaatiline ( süsteemse struktuuriga ) ja
kindla funktsineerimisega.
Elektriimpulssi abil liigub info närvikoes ringi. Selle põhimõte seisneb järgnevas. Närvikiu
„seinte“ paksus ei ole suurem kui sadatuhat millimeetrit. Kiu siseosa on näiteks punkeseisundi
korral väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all ja seepärast öeldakse selle kohta ka negatiivne
puhkepotentsiaal. Selle väärtus on ombes -70 mV. Sellise potentsiaali määravad ära naatriumi ja
kaaliumi positiivsete ning kloori negatiivsete ioonide kontsentratsioonid mõlemal pool närvikiu
„seina“. Positiivsed ioonid tungivad närvikiu sisemusse, kui kiu seina läbilaskvust suurendab
erutus. Potentsiaal, mis on kiu siseosas, suureneb seeläbi väga kiiresti ja saavutab väliskeskkonna
suhtes väärtuse +40 mV. Seda nimetatakse toimepotentsiaaliks. Positiivsete ioonide liikumist tagasi
väliskeskkonda võimaldab just toimepotentsiaal. Seetõttu muutub väliskeskkonna suhtes närvikiu
siseosa jällegi negatiivseks. Kõik see toimub väga lühikese aja ( 1 ms ) vältel. Mööda närvikiudu
levib selline „pingeimpulss“ umbes 100 m/s. Pingeimpulss omab informatsiooni ärritaja mõju
kohta.
Inimese peaajus on umbes 10 triljonit neuronit. Üks neuron on võimeline ühenduses olema 10
000 – 30 000 erineva närvirakuga. Sellised on seoste arvud. Kuna olemas on umbes 10 triljonit
neuronit, siis seoseid nende vahel on seega umbes 100 000 – 300 000 triljonit. Seda näitab ju lihtne
matemaatika. See tähendab seda, et seoseid on närvisüsteemis sadu triljoneid. Seoseid ehk ühendusi
närvikoe neuronite vahel on seega 10 000 – 30 000 korda rohkem kui neuroneid endeid.
Kui inimene sünnib, siis juba sellel hetkel on tal olemas kõik närvirakud. Pärast inimese sündimist
hakkavad ilmnema seoseid närvirakkude vahel ja seda siis väga kiiresti. Igal lapsel on sündides
umbes 100 miljonit neuronit, mis ei ole omavahel ühenduses. Just esimestel elukuudel peab imik
suhteliselt palju magama, sest enamus ühendusi neuronite vahel tekivad une ajal. Kuna alguses oli
seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja
5