09.09.2017 Views

Maailmataju

Maailmataju seitsmes väljaanne, parandatud ja täiustatud trükk.

Maailmataju seitsmes väljaanne, parandatud ja täiustatud trükk.

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

valgusest ehk Jumala hingeõhust. Kuid pärast seda juhatas Pami onu ta oma kehasse tagasi. Ta<br />

võrdles seda tunnet kui jäisesse basseini sukeldumist.<br />

Umbes 4,2 protsenti inimestest on tundnud surmalähedast kogemust. See on välja tulnud USAs<br />

ja Saksamaal korraldatud uuringutes. Uurimustes on näha ka seda, et surmalähedaste kogemuste<br />

iseloomu ei mõjuta inimese sugu, rass, usuline kuuluvus, haridus, positsioon jne.<br />

Üleval pool väljatoodud surmalähedaste kogemuste juhtumite korduv iseloom seisneb selles, et<br />

patsient näeb enda elustamiskatseid pealt, kui ta on parajasti kliinilises surmas. Juhtumite selline<br />

joon on ajas korduv. Ja seetõttu on seda võimalik ka kontrollida. Maailmas elustatakse inimesi<br />

kliinilisest surmast iga päev ja nendelt inimestelt saadud tunnistused sisaldavad antud<br />

iseloomujoont. See tähendab seda, et kui inimene on sattunud pärast mõnda rasket haigust või ränka<br />

õnnetust kliinilisse surma, siis pärast tema taastumist ( pärast tema elustamist ) on võimalik saada<br />

tunnistusi tema kogemustest, mis toimusid tema kliinilise surma ajal. Seda võivad kinnitada ka<br />

elustamiskatsete juures viibivad isikud. Ja enamasti need juhtumid sisaldavad antud iseloomujoont.<br />

Kui surmalähedased kogemused on tõesti sureva aju loodud illusioonid, siis miks me ei näe<br />

midagi muud nagu näiteks ennast rannas päevitamas või ujumas, sõpradega aega veetmas, autoga<br />

sõitmas, kusagil mõnusas kohas reisimas või oma töö kohustusi täitmas nagu tavalise unenäo korral<br />

ikka nähakse. Miks nende asemel nähakse surmalähedaste kogemuste ajal just mingeid<br />

senitundmatuid tunneleid, valgusolendeid, suurt õndsuse tunnet, kaaluta olekut, tagasi vaadet elule<br />

ja veel palju muid surmalähedaste kogemustega kaasnevaid asju, mida enamus inimesi pole kogu<br />

oma elujooksul kunagi kogenud? Nagu juba eespool välja öeldud, seletavad mõned teadlased<br />

surmalähedasi elamusi aga süsinikdioksiidi taseme tõusuga veres. See tähendab seda, et leiti tugev<br />

seos surmalähedaste kogemuste tajumise ning vere kõrgenenud süsinikdioksiidi ning vähemal<br />

määral ka kaaliumi taseme vahel. Paljud teadlased on pidanud võimalikuks ka seda, et patsient võis<br />

tulla lühikeseks ajaks teadvusele või võis ta poolenisti teadvuslikult midagi tunda. Võimalikuks on<br />

peetud sedagi, et patsiendile võisid hiljem õed või arstid midagi rääkida. Mõned teadlased on<br />

arvamusel, et patsientide kirjeldused võivad olla nii üldised, et sobivad ükskõik millise<br />

situatsiooniga. Kuid see ei seleta asjaolu, et kui inimene on kliiniliselt surnud, näeb ja kuuleb samal<br />

ajal seda, mis elustamisruumis toimub. Nii et süsihappegaas võib küll muuta aju keemilist<br />

tasakaalu, kuid ilmselgelt ei seleta see ära kehaväliseid elamusi, mil inimene näeb surnud olles<br />

kuidas meedikud teda elustada püüavad. Kui inimene saab midagi teada sellel ajal toimunud<br />

tegevuse kohta, mil ta oli surnud, siis see tegelikult tõestab selle nähtuse reaalset eksisteerimist,<br />

mida kogu maailma teadlased ignoreerivad.<br />

Kuid ikkagi peetakse enamasti surmalähedasi kogemusi just sureva aju illusioonideks. Seda, et<br />

toimub midagi ajus, mitte sellest kusagil väljaspool. Peaaegu kõik teadlased on sellises arusaamas<br />

kindlad. Kuid on olemas aspekte, mis seab sellise väite kahtluse alla. Kui inimene on kliiniliselt<br />

surnud, siis on tal ikkagi võimalus näha selliseid toiminguid pealt, mida arstid tema elustamise ajal<br />

korda saadavad. Hiljem, kui inimene on juba ärkvel ( mitte enam surnud ), räägib inimene seda, et<br />

mida elustamise ajal täpselt tehti ja kogu see kirjeldus osutub väga täpseks. Selline aspekt on hiljem<br />

üllatanud väga paljusid arste ( isegi skeptikuid ). Hämming seisneb selles, et kuidas saab inimene<br />

teada seda, mida sooritati tema elustamise ajal, kui ta oli ( kliiniliselt ) surnud. Kui inimene oli<br />

surnud ja ( skeptiliste teadlaste poolt ) väidetavalt nägi inimene ajus illusioone, mis võis olla just<br />

nagu uni ( aju üks virtuaalreaalsuse ilminguid ), siis kuidas ( väidetavalt ) unenäos saavad juhtuda<br />

sellised sündmused, mis leiavad aset ka tegelikkuses – ärkvel oleku maailmas? Kui nähakse unes<br />

seda, et kõnnitakse või lennatakse palati ruumis ringi, siis tegelikuses ( ärkvel olles ) seda kuidagi<br />

inimene ei teosta – teostus toimub ainult unenäos. Inimene ei saa kuidagi näha unenäos seda, et mis<br />

toimub samaaegselt tema elustamise ajal. Unenäomaailma ja tegelikkust eraldab ainult aeg ja ruum<br />

nagu seda oli juba varem ära näidatud. Antud juhul ei ole võimalik midagi muud järeldada kui<br />

ainult seda, et inimene ei „viibinud“ sellises aju virtuaalreaalsuses nagu seda on unenäo korral, vaid<br />

inimese „aju“ virtuaalreaalsus ühtis aja ja ruumiliselt väga täpselt tegelikkusega ehk seega inimene<br />

oli ärkvel. See on psühholoogiline fakt, et unenäomaailm ei ühti ajaliselt ja ruumiliselt<br />

pärismaailmaga. Ainult ärkvel olles ühtib ajaliselt ja ruumiliselt aju virtuaalreaalsus<br />

pärismaailmaga. Järelikult surmalähedased kogemused ei tulene surevas ajus toimuvatest<br />

123

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!