Maailmataju

sügava une ajal. Selle sagedus on kuni 4 Hz. Kuid delta rütm töötleb ka keskkonna rütme. Delta
rütmi on täheldatud ka isegi kognitiivsete protsesside korral. Mäluprotsesside korral on oluline just
teeta rütm, mis on 4-8 Hz sagedusega. Alfa rütm on sagedusel 8-12 Hz. Alfa rütm on seotud ajus
paljude pidurdavate protsessidega ja aktiivse infotöötlusega. Kuid aktiivse infotöötlusega ja ka
motoorikaga on seotud ka beeta rütm, mille sagedus on 12-30 Hz. Gamma sagedus algab alles 30 Hz
ja lõpeb see enamasti 150 Hz juures, kuid on täheldatud ka 600 Hz gamma sagedust. Gamma rütm
on seotud samuti aktiivse infotöötlusega, kuid samas ka teadvusega. Näiteks on ta seotud ka mälu- ja
tajuprotsessidega, tähelepanuga jne. Sensoorse töötluse efektiivsust mõjutavad samuti gamma rütm
ja rütmifaas.
Erinevad ajurütmid on erinevate funktsioonidega, kuid nende rütmide piirid ei ole tegelikult väga
selged. Ajus on rütmilised protsessid, kuid ei teata nende samade protsesside ruumilise ulatuse
kohta. Näiteks ei ole teada seda, et kas ajus eksisteerivad sellised lained, mis liiguvad edasi-tagasi
üle terve aju või üle mingite aju piirkondade. See tähendab, et kas ajus eksisteerib mingisugune
seisulaine sarnast. Teadvuses olles on ajus olevad neuronid üldises aktivatsioonis, kuid näiteks
kliinilise surma ajal on inimese aju neuronid lakanud üldise aktiveerimise. See tähendab, et
neuronite aktivatsiooni sellises seisundis suures ulatuses ei ilmne. Selles ülemineku faasis võibki
esineda aju mingi üldine võnkeprotsess. See tähendab seda, et aju üldine aktivatsioon ja ka üldine
mitteaktiveerivus ajas üksteisele järgneb. Ka seda võib nimetada omamoodi ajulaineks – õigemini
üldiseks ajulaineks. See ju sarnaneb üksikneuroni aktivatsiooniga, mis samuti ajas perioodiliselt
muutub.
Elektromagnetismi õpetusest on teada, et piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise
tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Kuid ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb
järelikult kasutada avatud võnkeringi, mille korral elektromagnetväli ei jää enam võnkeringi
detailide sisemusse. Võnkeringideks nimetatakse pendlilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme,
mille võnkesagedus on määratud süsteemi omadustega. Lühidalt öeldes on võnkering
elektromagnetismi õpetuse järgi induktiivpooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Üldteada on
seda, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja see muutuv magnetväli tekitab omakorda jälle
elektrivälja jne jne. See tähendab, et elektromagnetilise võnkumise korral muutub potentsiaalne
energia ( ehk elektrostaatiline energia ) perioodilise muundumisega kineetiliseks energiaks ( ehk
magnetiliseks energiaks ) ja vastupidi edasi. Niiviisi on elektriväli ja magnetväli omavahel
lahutamatult seotud ja nad moodustavad kokku ühtse elektromagnetvälja. Elektromagnetväljad
võivad aga eksisteerida elektromagnetlainetena. See tähendab seda, et muutuvad väljad hakkavad
lainena edasi levima.
Elava inimese aju sarnanebki nagu suletud võnkeringile, sest inimese ajus olevate neuronite
funktsioneerimine loob potentsiaali võnkumisi elektriväljas, mis on rakust väljapool ja need ei
eraldu aju hõlmatud ruumist. Need elektriväljad on sageli rütmilise ehitusega ja need näitavad
neuronipopulatsioonide aktiivsuse perioodilisust ajas. Kui aju aga lakkab töötamast ( aju sureb ),
siis muutub see nagu avatud võnkeringiks, mille korral ajus eksisteerivad väljad ei jää enam aju
osade sisemusse, vaid need eralduvad nendest.
Sellist efekti nimetame nüüd aju võnkeringiefektiks. Elav aju on nagu suletud võnkering, kuid
surev aju sarnaneb pigem avatud võnkeringile. Peab märkima seda, et tegemist on siiski ainult
analoogiaga või sellise nähtuse „piltlikustamisega“. Võtame näiteks mobiilside. Oletame, et
mobiiltelefon on võimeline edastama ka videosid ja muusikat. Mobiil ise on nagu inimkeha, kiibid
aga nagu närvikude. Informatsioon, mis on kuvarilt paista, eksisteerib mobiilis kui kehas. Kui aga
saata mõnele teisele mobiilile videosalvestus või muusikat, siis see toimub elektromagnetlainete
abil, mis on muundatud vastavates mobiili elektroonilistes detailides. Nagu näha on – mobiilis
sisalduv info on võimeline ka eksisteerima ilma mobiili olemasoluta. Täpselt sama on võimalik ka
inimese kehaga. Närvikoes olev info on võimeline eksisteerima ka ilma närvikoeta – seda siis
elektromagnetenergiana. Sellisel juhul on väljade kombinatsioonil energia ja ka informatsioon.
Kõik mida inimene varem on läbi kogenud või on teadnud, on „talletatud“ ka sellesse väljade
kombinatsiooni, mis enne eksisteeris närvirakkude vahelises ruumis. Ruumi asukoht on nüüd aga
muutunud. Väli kannab endas energiat.
Füüsikas talitleb avatud võnkeringina ka kaks metallvarrast ( Hertzi vibraator või kahest vardast
148