Maailmataju

koordinaadid ) on samas ka erinevad ajahetked. See tähendab seda, et kui meie reaalses aegruumis
on aju ja selle erinevad piirkonnad kõik ühes ajahetkes korraga olemas ( nii nagu hyperruumile
tegelikult omane on ), siis ajus tekkivas virtuaalses ruumis see nii enam ei ole. Tekkivas virtuaalses
ruumis on iga erinev ajupiirkond tegelikult erinevas ajahetkes.
Ühtne maailmapilt koosneb miljarditest virtuaalsetest ruumi dimensioonidest. See tähendab seda,
et maailmapilt koosneb miljarditest virtuaalsetest ruumi mõõtmetest, mitte ainult kolmest
ruumimõõtmest. See on aga otseses vastuolus relatiivsusfüüsikaga, sest iga ruumimõõtme
tekkimisega peab tekkima ka aja mõõde vastavalt aja ja ruumi lahutamatuse printsiibile ja seega on
miljardite ruumimõõtmete kõrval eksisteerimas ka miljardid ajamõõtmed. Nii olla kuidagi ei saa,
sest ajal on ainult üks mõõde ja ühemõõtmelise ajaga peab kaasnema kolmemõõtmeline ruum, mitte
sellest enama mõõtmeline ruum. Kuid seda saab tõlgendada ka niimoodi, et miljardeid
ajadimensioone tegelikult otseses tähenduses ei ole olemas, vaid see tähendab miljardeid erinevaid
ajahetki, mis lõpuks kõik kokku annavadki ainult ühe ajadimensiooni. Mineviku ja tuleviku ajahetki
saab põhimõtteliselt teoreetiliselt olla kuitahes palju, kuid “olevikke” saab olla ainult üks.
Miljardeid ( erinevaid ) ajadimensioone olemas olla ei saa, saab olla ainult üks ajadimensioon.
Sellest saabki tõlgendada seda, et miljardeid ( erinevaid ) ajadimensioone tegelikult pole olemas,
vaid need on tegelikult miljardid erinevad ajahetked, mis kõik kokku annavadki ainult ühe aja
mõõtme. Ja ühe ajadimensiooniga kaasneb kolmemõõtmeline ruum, mitte enama mõõtmeline ruum.
Kui iga pilt filmirullist ekraniseerub teatud ajaperioodi, siis tekib filmis liikumise illusioon. See
tähendab, et iga pilt eksisteerib ekraanil lühikest aega ( tavaliselt 1/24 sekundit ) ja niimoodi
järgemööda kõik pildid filmirullist algusest kuni lõpuni. Nii tekibki liikumise illusioon suurel
kinoekraanil. Liikumist ise tegelikult ei ole olemas. See on illusioon, mis on tingitud sellest, et
pildid ekraanil on ajas veidi erinevad ehk erinevad pildid eksisteerivad erinevatel ajahetkedel suurel
ekraanil, mille tulemusena need pildid sulanduvad näiliselt kokku.
Sarnaselt nii kuidas tekib liikumise illusioon reaalses Universumi aegruumis, tekib virtuaalses
aegruumis ühtne maailmapilt ehkki ajus on see erinevate neuronigruppide vahel ära liigendatud.
Inimese maailmapilt on ajus ( ehk reaalses ruumis ) erinevate piirkondade ( s.t. koordinaatide )
vahel ära liigendatud. Kuid virtuaalses ruumis eksisteerivad kõik need erinevad piirkonnad
erinevates ajahetkedes, mille tulemusena moodustuvad kõik need erinevad ajahetked kokku ühe
ajamõõtme, millega kaasneb kolmemõõtmeline ruum, mitte enama mõõtmeline ruum. Põhimõte on
sama, mis liikumise illusiooni tekkimise korralgi. Teadvusliku maailmapildi iga detail eksisteerib
ajas eraldi ehk spetsiifilised ajupiirkonnad, mis vastutavad mingi kindla objekti omaduse eest,
eksisteerivad virtuaalses ruumis erinevates ajahetkedes täpselt nii nagu iga pilt filmirullist
ekraniseerub suurel kinoekraanil ainult teatud ajaperioodi. Ainus vahe seisneb selles, et kui suurel
kinoekraanil tekib selle tagajärjel liikumise illusioon, siis ajus tekkivas virtuaalses ruumis tekib
ühtse maailmapildi illusioon. Liikumise illusioon suurel kinoekraanil on tingitud sellest, et pildid
ekraanil on ajas veidi erinevad ehk erinevad pildid eksisteerivad ekraanil erinevates ajahetkedes,
mille tulemusena need pildid sulanduvad näiliselt kokku. Sama on ka maailmapildi tekkimisega
inimese peaajus. Reaalses ruumis ehk ajus on maailmapilt erinevate piirkondade vahel ära
liigendatud ja need eksisteerivad kõik ühes ja samas ajahetkes. Kuid virtuaalses ruumis
eksisteerivad need erinevad piirkonnad erinevates ajahetkedes, mille tulemusena sulanduvad need
kokku ( ühtseks maailmapildiks ). Erinevad ajahetked moodustavad kokku ühe ajamõõtme, millega
kaasneb kolmemõõtmelise ruumi tekkimine, mitte enama mõõtmelise ruumi tekkimine.
Objekti ehk teadvussisu erinevaid omadusi töötlevad erinevad ajupiirkonnad. Näiteks objekti
värvust, kuju ja suurust töötlevad erinevad ajupiirkonnad. Maailmapilt aga koosneb väga paljudest
objektidest. Põhimõtteliselt võib seda tõlgendada nii, et inimese maailmapilt on erinevate
teadvussisude ( objektide ) summa. Ühtset ja terviklikku maailmapilti töötlevad samuti erinevad
ajupiirkonnad, sest maailmapilt on erinevate ajupiirkondade vahel ära liigendatud. Maailmapildi
kestvuse ( või selle liikuvuse ) ajas tagab erinevate piltide jada ehk erinevate maailmapiltide kokku
sulandumine täpselt nii nagu iga pilt filmirullist ekraniseerub suurel kinoekraanil teatud ajaperioodi.
See tähendab omakorda seda, et inimese maailmapilt koosneb tegelikult terve rida piltidest, mis on
ajas veidi erinevad ( või ei erine üksteise suhtes üldse ).
36