Maailmataju

Tavaruumis K:
Hyperruumis K´:
m( x,0,0,t 3 ) m( x c´,0,0,t 3 )
M( x d ,0,0,t 3 ) M( x 4´,0,0,t 3 )
K( x 5´,0,0,t 3 )
Kehad m ja M nihkusid ehk liikusid veelkord edasi. Näiteks keha m liikus ehk nihkus tavaruumi
K suhtes s 2,3 pikkuse vahemaa, kuid hyperruumi K´ suhtes aga s 2,2 ; keha M nihkus K suhtes s 3,3 ,
kuid K´ suhtes aga s 3,2 . K nihkus K´ suhtes s 1,1 pikkuse vahemaa. Keha m nihkus tavaruumi K
suhtes x-telje vastassuunas tagasi, kuid hyperruumi K´ suhtes aga liikus ikkagi x-telje suunas edasi.
Keha m on ajahetkel t 3 tavaruumi K suhtes esialgses ruumikoordinaadis tagasi ehk
⦋m( x,0,0 ) = m( x,0,0 )⦌ ≠ m( x a ,0,0 ),
kuid hyperruumi K´ suhtes aga uues ruumikoordinaadis
m( x c´,0,0,t 3 ).
Keha m tegi tavaruumi K suhtes nihke – edasi ja tagasi. Keha m on aga tegelikult uues ruumi ( ja
seega ka aja ) koordinaadis, kuigi tavaruumi K suhtes seda otseselt näha ei ole:
m( x,0,0,t ) ≠ m( x a ,0,0,t 2 ) ≠ m( x,0,0,t 3 )
Seda tõestab hyperruumi K´ suhtes liikumine. Kuna tegemist on uue asukohaga ruumis, siis seega
eksisteerib ka uus ajahetk. Näiliselt on keha m tavaruumi K suhtes endises ruumi asukohas, kuid
tegelikult seda ei ole. Tõeline endine asukoht ruumis ( ja sellest tulenevalt ka endine ajahetk ) jääb
tavaruumist K „väljapoole“. See jääb hyperruumi K´ „otsesesse ulatusse“. K suhtes liikus keha m
näiliselt tagasi endisesse asukohta ruumis, kuid tegelikult mitte. Keha m liikus ruumis hoopis edasi,
mis tõestab hyperruumi K´ suhtes vaatlemine.
Hyperruumis K´: Tavaruumis K:
m( x´,0,0,t ) ≠ m( x a´,0,0,t 2 ) ≠ m( x c´,0,0,t 3 ) M( x 1 ,0,0,t ) ≠ M( x b ,0,0,t 2 ) ≠ M( x d ,0,0,t 3 )
M( x 1´,0,0,t ) ≠ M( x b´,0,0,t 2 ) ≠ M( x 4´,0,0,t 3 )
K( x 2´,0,0,t ) ≠ K( x 3´,0,0,t 2 ) ≠ K( x 5´,0,0,t 3 )
Kehade m ja M näilised liikumised ruumis tulenevad sellest, et kui vaadelda neid ainult
tavaruumi K suhtes. Tõelised nihked tulevad ilmsiks siis kui vaadelda kehade liikumisi hyperruumi
K´ suhtes. K liigub K´ suhtes kiirusega v 1 ja kehad m ning M asuvad selle K „sees“. Albert
Einsteini relatiivsusteooria kinnitab meile seda, et mistahes keha saab minna tagasi endistesse
ruumipunktidesse ( x, y, z ), kuid mitte tagasi endistesse ajahetkedesse t. Tegelikult see nii ei ole,
kuid näiliselt see paistab nii olevat.
18