Maailmataju

ohkem särama, ta naeratas jälle ja andis mõista, et on mõlemat ning kui nad tahavad oma
iha väljendada ja paljuneda, siis ei tee nad seda mitte nii nagu loomad.“ „Olend seletas
mulle, et see, mida näen enda ees, on vaid operaatorlaev ja läheb tagasi suurde emalaeva,
mis seisab magnetväljadest sobivas kauguses. Emalaev käivitub hoopis teist tüüpi energiaga
ja on nii suur, et mul pole sellest ettekujutust. Ta lisas, et tüüpilised on umbes viis
kilomeetrit pikad emalaevad, mis koguvad seda tüüpi aluseid, paljud automoodulid, mis
teevad eriotstarbelisi mõõtmisi, oma pardale ja liiguvad suurtesse kaugustesse vastavaid
Universumi neutraalseid tunneleid või kanaleid pidi. Emalaevadel pidi elama sadu
temataolisi olendeid nagu oma kodus. Ma küsisin meteoriiditõrje või –kaitse kohta, oli jälle
näha naeratust ja vastus oli: „Desintegratsioon. Me hajutame või suuname tõkestavad
tegurid oma teelt kõrvale.“ „Küsisin ka nende enesekaitserelvade kohta. Ta kordas, et
toimub desintegratsioon ja vajadusel ka suure kauguse peale.“ „Ma küsisin ka, kas nad
usuvad Jumalat. Ta oli veidi üllatunud ja andis mõista, et kosmilises mõttes on kõik Jumal –
meie, loodus, planeedid, kivid, rohi -, faktiliselt kõik, mis on olemas.“ „Surma kohta seletas
ta, et see saabub neile siis, kui nad jooksevad kosmilisest energiast tühjaks. Eluiga pidi
olema võrreldamatult pikem, kui arvestada meie Maa aastates.“ „Küsisin, kas nad ei annaks
midagi endast mälestuseks. Ta ütles ei, sest see kahjustaks mind. Erutusin väga ja küsisin,
kas nad ei võtaks mind kaasa. Ka nüüd oli vastus eitav.“ „Järgmisel päeval tegin Fassa
Valley hotellis toimunust ülestähendusi ja jooniseid. Seejärel üritasin juhtunust rääkida oma
positsioonikamatele tuttavatele, kuid nende reaktsioonid olid sellised, et otsustasin mitte
kellelegi mitte midagi rääkida.“ „Mu religioossed ja poliitilised hoiakud muutusid oluliselt
ja ikka kõlas mu kõrvus öeldu, et meil, inimestel, on väga loomalikud tendentsid.“ (UFOpäevikud,
lk. 84 – 91)
„Planeet, millelt ta tuli, on meie süsteemist väga kaugel ja kümmekond korda suurem kui
Maa. Neil on kaks eri suurusega kesktähte. Nende päev on oluliselt pikem kui meil ja
taimestik meenutab meie oma.“ Need väited viitavad üsna selgelt tulnukate kodumaailma
astrofüüsikalistele aspektidele. Näiteks kui nende koduplaneet on umbes kümme korda
suurem kui meie planeet Maa, siis peab tegemist olema hiidplaneediga. Ka meie
Päikesesüsteemis on olemas kaks hiidplaneeti – Jupiter ja Saturn, mis on mõlemad umbes
10 korda suuremad kui planeet Maa ja Päikesest palju kaugemal kui planeet Maa ning ka
päeva pikkus on palju pikem kui Maal. Ainus erinevus tundub olevat selles, et kui meie
hiidplaneedid on enamasti gaasilised kerad ( millel puuduvad tahked pinnased ), siis nende
koduplaneet tundub olevat tahke pinnaga: „Seal on väga kõrged mäed ja puud. Neil on ka
kaks polaarjääpiirkonda ning palju kiviseid alasid.“. Mingit astrofüüsikalist vastuolu siin
tegelikult ei ole, sest kõik hiidplaneedid Universumis ei pea olema gaasilised kerad, nagu
seda on meie Päikesesüsteemis. Planeetide tekkimine ja nende evolutsioon on keeruline,
mitmekesine ja sõltub paljuski astrofüüsikalise keskkonna omadustest. Hiidplaneetidel on
olemas ka palju suurem raskusjõud võrreldes planeedi Maaga. Suur raskusjõud tingib
omakorda ka väga suure atmosfäärirõhu, kui seda planeedil üldse eksisteerib ( näiteks Kuul
ehk Maa looduslikul kaaslasel atmosfäär puudub ehkki Kuu ei ole planeet oma väiksuse
tõttu ). Need astrofüüsikalised faktid langevad hästi kokku järgmiste tulnukate väidetega:
„Lihaskond on hästi arenenud, sest nende atmosfäärirõhk on tunduvalt kõrgem ja ka koostis
on teistsugune.“. Planeedi suure raskusjõu tõttu on väga suur ka atmosfäärirõhk, mille pärast
peab selle kauge planeedi asukas olema väga tugeva ja hästi arenenud lihaskonnaga. Kuna
atmosfääri koostis on Maa omast erinev, siis seega ei saanud tulnukas hingata seda õhku,
mida meie inimesed Maal hingame. Seda kinnitavad järgmised väited: „Süda ja kopsud on
hästi arenenud, kuna vajavad aju toitmiseks ning soontes liikuva, meie verest oluliselt
erineva vedeliku ja fluidumi rikastamiseks palju õhku.“, „Kuna ta pea ja kael olid täielikult
klaaskiivri all, sain ma teda päris üksikasjalikult vaadelda.“ ja „Klaaskiiver või kapuuts
algas peaaegu õlgadest ja ulatus üle pea.“.
„Ta lisas, et tüüpilised on umbes viis kilomeetrit pikad emalaevad, mis koguvad seda tüüpi
21