Maailmataju

Joonis 2 Kehavälises olekus hõljutakse sageli oma füüsilise keha läheduses.
https://www.youtube.com/watch?v=teTiwmd1IRk&list=PLA98B856DB742F5A5&index=2
Kui inimese närvisüsteemist eralduvad väljad, siis see veel automaatselt ei taga inimese teadvuse
ja psüühika eksisteerimist väljaspool inimese keha. See tähendab seda, et väli või
elektromagnetlaine ise üksinda ei oma mingit infot ega mingisugust teadvuse elementi. Need väljad,
mis eralduvad inimese ajust, peavad esiteks olema arvuliselt sama palju kui seda on neuronite
loodud väljad inimese ajus ja teiseks need väljad peavad olema üksteise suhtes ruumiliselt täpselt
samasuguses konfiguratsioonis nii nagu on neuronite poolt tekitatud väljade ruumiline paiknemine
ja omavaheline interaktsioon inimese ajus. Ajust eralduvad väljad kõikjal kus esineb laengute
polarisatsioon ja laengute polarisatsioon eksisteerib kogu inimese närvisüsteemi ulatuses – kõikides
ajuosades ja närvisüsteemi piirkondades. Seega on eralduvate väljade arvukus vähemalt sama palju
( tegelikult isegi suuremgi ) kui inimese närvisüsteemis ja ka kõikide nende väljade ruumilised
konfiguratsioonid üksteise suhtes jäävad täpselt samasugusteks võrreldes 86 miljardi laetud neuroni
väljadega inimese ajus. Sellest järeldub see, et sellises ajust eraldunud väljade süsteemis „peaks“
säilima inimese teadvus ja psüühiline tegevus.
Aju puhkepotentsiaaliseisund
Kui inimene on elus ja terve, liiguvad sekundis miljonid elektriimpulsid mööda ajus olevaid
närvikiude, mille tagajärjel neuronid laenglevad ehk ajupiirkonnad on elektriliselt aktiivsed. Seda
kliinilist olekut nimetatakse toime- ehk tööpotentsiaali seisundiks, mille mõiste tuleneb närvikiu
elektrilisest tööpõhimõttest. Erutuse tekkimise või levimise ehk toimepotentsiaali korral tungivad
närvikiu sisemusse positiivsed laengud. Selle tagajärjel suureneb kiu siseosa potentsiaal järsult ja
saavutab väliskeskkonna suhtes väärtuse +40 mV. Pärast seda liiguvad positiivsed laengud tagasi
väliskeskkonda, mille tagajärjel muutub närvikiu siseosa taas väliskeskkonna suhtes negatiivseks.
Kõik see toimub umbes ühe millisekundi jooksul ja selline pingeimpulss levib mööda närvikiudu
edasi kuni „suubub“ mõnda närvirakku ehk neuronisse, mille tagajärjel hakkab see laenglema.
Elektriimpulsside tekkimine ja nende levik ajus põhjustab närvirakkude laenglemist, mille
tagajärjel on inimese teadvus ja psüühika esinemised aktiivsed. Sellest tuleneb ka analoogne mõiste
– tööpotentsiaali seisund, mida kasutatakse ka elektriimpulsi tööpõhimõtte kirjeldamisel. Kuid
inimese kooma või kliinilise surma korral ei ole ajupiirkonnad enam aktiivsed ehk neuronid ei
laengle, mis tähendab omakorda seda, et ajus ei levi enam elektriimpulsid. Elektriimpulsside
167