Maailmataju

= =
siis võib seda matemaatiliselt tõlgendada energia-impulss vektorina. Relativistlik koguenergia E on
relativistlik seos energia ja impulsi vahel. Mitterelativistlik energia on tuntud klassikalisest
mehaanikast kineetilise energiana T:
=
Ametlikus erirelatiivsusteooria geomeetrias on neljamõõtmelise impulsi ruut p μ p μ defineeritav koos
seisuenergiaga järgmiselt:
(
= = =
=
milles olev kordaja liige
= = =
on ajasarnane vektor ja see on konstant. on siin aga neljamõõtmelise kiiruse ruut, mis näitab
tegelikult seda, et kõik kehad Universumis liiguvad valguse kiirusel c. Sellest tulenevalt on (neljamõõtmeline
kiirus)vektor v μ avaldatav aga järgmiselt
milles olev jagatise liige
=
on liikuva keha omaaeg ja seega saame kiirusvektori lõplikuks seoseks:
=
Vastavalt neljamõõtmelise kiirusvektori matemaatilisele definitsioonile tuleb impulsi p kuju
=
teistsuguste tähistustega järgmiselt
=
=
1.2.3 Üldrelatiivsusteooria ajas rändamise teoorias
1.2.3.1 Sissejuhatus
Albert Einstein lõi üldrelatiivsusteooria peaaegu kümme aastat pärast erirelatiivsusteooria loomist.
Ta üldistas seda mis tahes taustsüsteemidele, sest erirelatiivsusteoorias käsitleti ainult inertsiaalseid
taustsüsteeme. Kuid üldrelatiivsusteoorias võetakse arvesse ka mitteinertsiaalseid taustsüsteeme.
Need on kiirendusega liikuvad süsteemid. Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioonijõu
mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on seepärast
relativistlik gravitatsioonivälja teooria.
127