Maailmataju

Näiteks kui inimene kogeb õnne või rõõmu, siis ei saa öelda midagi kurbuse või meeleheite kohta ja
vastupidi. Kui inimene on kogenud keskmisest vähem negatiivseid emotsioone, siis selle alusel ei
saa ennustada positiivsete emotsioonide rohkust. Ilmselt on tegemist universaalse nähtusega, kui
emotsioone tähendavaid sõnu liigitatakse positiivseteks või negatiivseteks. Keelest või kultuurist
see ei sõltu, sest sellist liigitamist on täheldatud paljudes maailma keelte sõnavarades. Positiivseid
sõnu kasutatakse keeltes rohkem kui negatiivseid sõnu, kuid positiivseid sõnu on vähem ja need on
ka ühetaolisemad. ( Realo 2002, 188 )
Sõnades ehk verbaalselt kirjeldada Unisoofias esitatavaid imelisi tajuaistinguid ei ole kahjuks
võimalik. Tuues nähtustest analoogiaid võimaldab paremini arusaada kui kirjeldada neid sõnades.
Kuid need analoogiad on ainult ligilähedased näited kirjeldamaks siin mingeid psüühilisi
seaduspärasusi. See tähendab seda, et need analoogiad ei ole nendega täpselt samasugused vaid on
ainult ligilähedased.
Inimesed otsivad ja ka leiavad pealtnäha erinevate nähtuste vahel olevaid analoogiaid. See on
inimeste intellektuaalse tegevuse üks aluseid, mida peetakse väga inimlikuks nähtuseks. Nähtused,
mis on täiesti uued ja ka keerulised, seletatakse need ära juba tuntud ( olemasolevate ) ja lihtsate
nähtuste abil. See on samuti analoogia nähtus ja seda kasutatakse väga sageli teaduses ja hariduses.
Näiteks kasutatakse ära Lego-analoogiat keele ehituse iseärasuste tundma õppimiseks. Sellest
saavad aru isegi väga väikesed lapsed. Mõtte paremini edasi andmiseks kasutatakse analoogiat ka
kunstis ja kirjanduses.
Analoogiaid on maailm täis, mille korral on olemas väga varjatuid analoogiaid ja ka nö
iseenesestmõistetavaid analoogiaid, mida panevad tähele peaaegu kõik inimesed. Seda, et kuidas
keegi analoogiat leiab ( selle võimet ), saab proovida järgmist analoogiavõrdust lahendades:
AUTO : RATAS = LAEV : X.
Leida tuleb see X. Antud juhul saame selle väärtuseks propelleri. Sellise näite puhul lähtutakse
asjaolust, et nii ratas kui ka propeller muudavad energia liikumiseks. Lahend X ei ole õige ega vale,
sest analoogia väljendab lihtsalt mingisugust seost, mis võivad olla väga palju ja väga erinevad. Samamoodi
on ka keele kasutamisega. Näiteks ei ole ju teada seda, et kuidas peaks muutuma sõna,
mis on nii uus, et seda ei ole keegi mitte kunagi kasutanud. Näiteks sõna sand. Kuidas seda sõna
käänata, kui lausuda nii: „leidsin köögi põrandalt ühe X“. X lahendi leidmiseks tuleb teada selle
sõna „sand“ omastava käände vormi. Selleks kasutamegi me analoogiat. Inimene leiab
analoogiavõrduse teel selle sõna omastava käände kuju. Analoogiavõrdusi on antud juhul võimalik
luua erinevatel vormidel:
BLOND : BLONDI = SAND : SANDI
KAND : KANNA = SAND : SANNA.
Ka sellisel juhul ei saa ühte vormi pidada teisest õigemaks. Sellepärast, et üks nendest vormidest
kasutavad inimesed lihtsalt sagedamini. Antud juhul kasutatakse kõige rohkem just esimest vormi.
Need sõnad, mis on uued ja tulevad keelde kasutamiseks, lähevad sageli sellisesse muuttüüpi, mis
neile lihtsalt kõige paremini sobivad. Kuid paljud sõnad muutuvad ümber ühest muuttüübist teise
samasuguse analoogia teel. Sõnad, mille muuterühmad ei ole suured ega lihtsad, lähevad üsna sageli
suurematesse tüüpidesse just analoogia mõjul. Näiteks rabelema- ja muutuma-tüüpi sõnad lähevad
üle sellisesse muuttüüpi, mida kasutatakse sagedasemini ja mis on ka tavalisem. See on nii just
analoogia mõjul. Näiteks väikesed lapsed kasutavad erinevaid analoogia vorme. Väikesed lapsed
kasutavad väga sageli selliseid vorme nagu näiteks „nugaga“, „õdele“, „jooksesin“, „heam“ ( see
tähendab – parem ) jne. Sellepärast, et lapsed ei ole veel jõudnud sõnade õigeid muutvorme ära
õppida. Seetõttu nad kasutavadki analoogiat. Kuid ka täisealised inimesed kasutavad erinevaid
analoogiavorme. Näiteks kui inimese keeles ilmneb selline analoogiavorm, mis ilmneb ainult üks
kord, siis on tegemist keeleveaga. Kui aga seda analoogiavormi kasutavad väga paljud inimesed,
siis toimub kasutatavas keeles muutus. Näiteks eestlased käänavad sõna õlu analoogiliselt nii nagu
9