Maailmataju

kvantosakesed eksisteeriksid justkui väljaspool aegruumi ning eksperimendid kinnitavad seda.“ (
artikklis: http://www.fyysika.ee/uudised/?p=25095 ). Füüsikalised kehad on võimelised teleportreeruma
aegruumis ainult sellest väljas olles.
Kvantmehaanika seadused kehtivad mistahes osakeste korral – nii seisumassiga ( näiteks
elektronid, kvargid ) kui ka seisumassita ( näiteks footonid ) osakeste korral ja aineosakeste (
elektronid ) ning väljaosakeste ( footonite ) korral. Kvantmehaanika seadused kehtivad ka aatomite
ja molekulide korral. Kõik osakesed alluvad ka üheaegselt nii relatiivsusteooria kui ka
kvantmehaanika seadustele. Selline asjaolu võib viidata kahe suure füüsikateooria ühisele päritolule
või nende seotusele ( näiteks inglise füüsiku P. Diraci järgi on osakese spinn relativistlik kvantefekt,
mis tuleneb erirelatiivsusteooriast ). Selleks aga koostame järgmise skeemi, kus me võrdleme
omavahel footonit ja elektroni kahes suures, kuid pealtnäha erinevas füüsikateoorias:
Valguse osakeste ehk footonite korral:
Elektronide korral:
Relatiivsusteooria:
Relatiivsusteooria:
Valgus liigub vaakumis kiirusega c, kuid Elektronid ei liigu vaakumis kiirusega c,
aines väiksema kiirusega. Footoni omaajas
vaid liiguvad alati sellest väiksema kiirujõuab
valgus hetkega ükskõik millisesse sega. Mida lähemale valguse kiirusele c,
sihtkohta ruumis. Kuid meie ( vaatleja ) ajas
seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus
läbib valgus vaakumis ühe sekundi jooksul
lüheneb.
ligikaudu 300 000 km vahemaa.
Kvantmehaanika:
Valgusel esinevad difraktsiooni ja inteferentsi
nähtused. Osakeste korral esinevad tuntud
määramatuse seosed. Osakeste käitumine on
tõenäosuslik ja seega valguse osakesed ehk
footonid teleportreeruvad aegruumis.
Kvantmehaanika:
Elektronide kvantmehaanilised aspektid
on kõik täpselt samad, mis footonite
korralgi.
Antud juhul käsitleme siin peamiselt kvantmehaanika füüsikalisi aluseid, mitte niivõrd selle
matemaatikat. Nii tegime ka relatiivsusteoorias. Püüame arusaada ja mõista nende füüsikateooriate
just füüsikalist olemust laskumata seejuures nii väga sügavale matemaatikasse.
Teleportmehaanika ( teleportatsiooni ) peatükis oli käsitletud teleportatsiooni olemusest ja selle
liikidest. Kuid nüüd hakkame me vaatama seda, et kuidas teleportatsioon ( selle mehaanika ) on
seotud kvantmehaanikaga. Edaspidi hakkame me veenduma selles, et ka kvantmehaanika ei ole
tegelikult midagi muud kui sisuliselt teleportmehaanika üks avaldumisvorme, mis on täiesti kooskõlas
ajas rändamise teooriaga. Et aga selles veenduda, tuli kõige pealt tutvust teha just teleportatsiooni
peatüki endaga.
Kvantfüüsika formalismi järgi on mikroosakesel korpuskulaarsed omadused ja veel lisaks ka
lainelised omadused. Osakese korpuskulaarsed füüsikalised suurused on näiteks mass, impulss,
energia jne. Osakese laine füüsikalised suurused on aga lainepikkus, sagedus, periood jne. Ajas
rändamise teooria seisukohast lähtudes on aga osakese laine füüsikalised suurused seotud just osakese
pideva teleportreerumistega aegruumis. Järgnevalt hakkame kõiki neid osakese kvantefekte
pikemalt uurima.
162