09.09.2017 Views

Maailmataju

Maailmataju seitsmes väljaanne, parandatud ja täiustatud trükk.

Maailmataju seitsmes väljaanne, parandatud ja täiustatud trükk.

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

pindala on väga suur ja footoneid võivad olla väga palju, siis on väga suur tõenäosus selleks, et<br />

mõni footonitest satub ka aegruumi lõkspinnale. Kõik see tähendab ka seda, et kvantväljateooriast<br />

tulenev tõlgendus on palju abstraktsem kui klassikaline teooria elektrivälja ja aegruumi lõkspinna<br />

vahelisest interaktsioonist.<br />

Elektrivälja virtuaalse osakese footoni tõenäosusvälja ( tõenäosustiheduse ) tekkimine või<br />

sattumine aegruumi lõkspinnale ongi inimese kehast väljumise ehk elektrivälja ja aegruumi<br />

lõkspinna vahelise interaktsiooni kvantväljateooria alusprintsiibiks ( s.t. põhiideeks ). Muud moodi<br />

seda tõlgendada ei ole füüsikateaduslikult võimalik.<br />

Aegruumi lõkspinna pindala on väga suur, kuid seevastu selle paksus ehk läbimõõt on üüratult<br />

väike. Lõkspinna paksus on miljardeid miljardeid kordi väiksem kui näiteks neuronite sünaptiliste<br />

pilude laiused või mistahes osakese lainepikkus. Kvantmehaanika järgi võib osakese leida ka<br />

teiselpool potentsiaalbarjääri, kui osakese lainepikkus on võrdne või suurem potentsiaalbarjääri<br />

kõrgusest. Seda nimetatakse kvantfüüsikas „tunneliefektiks“, mille korral võivad osakesed läbida<br />

erinevaid potentsiaalbarjääre. Kuna aegruumi lõkspind on niivõrd õhuke ( mistahes osakese<br />

lainepikkusest miljardeid miljardeid kordi väiksem ), siis seda lõkspinda läbivad ( ehk<br />

tunneleeruvad ) mistahes osakese liigid, kaasaarvatud ka footonid, mis liiguvad ruumis valguse<br />

kiirusega. Tekib küsimus, et kuidas saab lõkspind siis üldse mateeria osakestega interakteeruda? Ka<br />

footonid tunneleeruvad erinevates potentsiaalbarjäärides, eriti veel sellise imeõhukese lõkspinna<br />

korral. Lahendus seisneb selles, et aegruumi lõkspind tekib väljas hetkega ja seetõttu võivad<br />

väljaosakeste ehk virtuaalsete footonite ja lõkspinna aegruumi punktid omavahel kattuda, mille<br />

tulemusena võib virtuaalse footoni tõenäosusväli sattuda tekkiva aegruumi lõkspinnale. Niimoodi<br />

tekib võimalus välja ja lõkspinna omavaheliseks interaktsiooniks. Sarnane situatsioon on ka<br />

elektron-positronvälja ja elektromagnetvälja vahelises interaktsioonis, mille korral toimuvad<br />

interaktsiooni toimel väljades muutused. Energia läheb ühelt väljalt teisele üle vastavate kvantide<br />

tekke ja kaoga. Interaktsioon ehk vastastikmõju toimib siis kui see on seotud eri väljades<br />

kokkulangevate aegruumi punktidega ehk kvantide ( s.t. osakeste ) kokkusaamisel.<br />

Elektromagnetlainete vektorid<br />

Kui virtuaalne footon eraldub hyperruumi, mitte reaalne footon, siis võib järeldada seda, et<br />

kehast väljudes eksisteerib inimene valgusena ehk täpsemalt virtuaalsetest footonitest, mitte aga<br />

reaalsetest footonitest. See on väga oluline aspekt. Nii nagu reaalset footonit võib käsitleda<br />

elektromagnetlainena, nii võib ka virtuaalset footonit vaadelda elektromagnetlainena, näiteks<br />

valgusena. Kuid reaalse ja virtuaalse footoni vahe seisneb ainult selles, et kui reaalne footon võib<br />

meie aegruumis eksisteerida kuitahes kaua, siis virtuaalset osakest ei ole võimalik tema<br />

eksisteerimise ajal tuvastada ega tema olemasolu katseliselt tõestada. Vastasel juhul oleks energia<br />

jäävuse seadus rikutud. Virtuaalne footon saab meie tajutavas aegruumis eksisteerida aja Δt jooksul:<br />

Δt ≥ h/ΔE, siis ei ole võimalik tuvastada energia jäävuse seaduse rikkumist. Kui inimene eksisteerib<br />

kehast väljudes ainult virtuaalsetest footonitest ( ehk virtuaalse-elektromagnetväljana ), mitte aga<br />

reaalsetest footonitest, siis see on väga oluline asjaolu, mis annab seletuse ühe olulisele mõistatusele<br />

kehast väljumise füüsikas. Nimelt vastavalt ajas rändamise teooriast järeldub, et igasugune keha või<br />

osake, mis satub väljapoole aegruumi ehk satub aegruumi lõkspinna sisse, rändab ajas või<br />

teleportreerub ruumis. Kui aga väli eraldub inimese närvisüsteemist väljapoole aegruumi ehk siis<br />

hyperruumi, siis see väli ei liigu ajas ega teleportreeru meie tajutavas ruumis, vaid hoopis vastupidi,<br />

eraldunud väli jääb hyperruumi eksisteerima ja jäävalt püsima surnud inimese keha kohale või selle<br />

lähedusse. Miks valgus jääb niimoodi eksisteerima hyperruumi dimensioonides, ei osatud pikka<br />

aega seletust anda. Nüüd aga kvantväljateooria kontekstist lähtudes tulenebki see asjaolust, et<br />

165

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!